Katseajal on töösuhte ülesütlemine lihtsustatud. Tööandja ja töötaja võivad katseaja jooksul öelda üles nii tähtajalise kui ka tähtajatu töölepingu 15-kalendripäevase etteteatamisega.
Töötaja saab ja peabki ennast alati kaitsma, kui ta leiab ja teab, et mitte midagi sellist pole olnud ja talle tehakse liiga. Alati on töötajal õigus tööinspektsiooni pöörduda, ennast kaitsta ja tööandja väited ümber lükata. Ega ikka ei ole küll nii, et tööandja paneb lihtsalt põhjused kirja ja ei põhjenda millised need rikkumise olukorrad olid. On tööandjaid, kes lasevadki pidevalt töötajaid katse ajal lahti ja võtavad aina uusi asemele, see tuleneb sellest, et maksudega laveerida.
Tööandja saab katseajal töölepingu üles öelda erakorraliselt. Ülesütlemisel peab tööandja põhjendama, miks töötaja ei sobi oma teadmiste, oskuste, isikuomaduste vms põhjusel kokkulepitud tööd tegema, st mis on need asjaolud, mis näitavad, et töötaja ei saanud katseajal töö tegemisega hakkama. Eeltoodu ei tähenda, et vajadusel ei oleks tööandjal õigus ja kohustus öelda tööleping üles üldistel alustel (TLS § 88, § 89) selleks seaduses ettenähtud piiranguid järgides.
Näiteks ei tohi tööandja töölepingut üles öelda katseaja eesmärgi täitmata jätmise tõttu, kui tegelikuks ülesütlemise põhjuseks on koondamine.
Erinevalt tööandjast ei pea töötaja katseajal töölepingu ülesütlemist põhjendama.
Töötaja saab ja peabki ennast alati kaitsma, kui ta leiab ja teab, et mitte midagi sellist pole olnud ja talle tehakse liiga. Alati on töötajal õigus tööinspektsiooni pöörduda, ennast kaitsta ja tööandja väited ümber lükata. Ega ikka ei ole küll nii, et tööandja paneb lihtsalt põhjused kirja ja ei põhjenda millised need rikkumise olukorrad olid. On tööandjaid, kes lasevadki pidevalt töötajaid katse ajal lahti ja võtavad aina uusi asemele, see tuleneb sellest, et maksudega laveerida.
Tööandja saab katseajal töölepingu üles öelda erakorraliselt. Ülesütlemisel peab tööandja põhjendama, miks töötaja ei sobi oma teadmiste, oskuste, isikuomaduste vms põhjusel kokkulepitud tööd tegema, st mis on need asjaolud, mis näitavad, et töötaja ei saanud katseajal töö tegemisega hakkama. Eeltoodu ei tähenda, et vajadusel ei oleks tööandjal õigus ja kohustus öelda tööleping üles üldistel alustel (TLS § 88, § 89) selleks seaduses ettenähtud piiranguid järgides.
Näiteks ei tohi tööandja töölepingut üles öelda katseaja eesmärgi täitmata jätmise tõttu, kui tegelikuks ülesütlemise põhjuseks on koondamine.
Erinevalt tööandjast ei pea töötaja katseajal töölepingu ülesütlemist põhjendama.